Korporatsioon Leola

Korporatsioon Leola




Küsimused ja vastused

Küsimused ja vastused

Mis on üliõpilaskorporatsioon?

Üliõpilaskorporatsioon, ehk lühendatult „korp!“, on tudengitest (ja ka endistest tudengitest) koosnev organisatsioon, mille liikmeid kutsutakse korporantideks. Korporatsioonid on ühed vanimad tegutsevad tudengiorganisatsioonid — enamuse Eestis tegutsevate üliõpilaskorporatsioonide vanus tänasel päeval ületab 100 aastat. Korporatsioone tegutseb nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides. Eesti üliõpilaskorporatsioonid jätkavad baltisaksa korporatsioonide traditsiooni ja meie eesmärk on säilitada vanu kombeid ja traditsioone, niivõrd kuivõrd see tänases päevas võimalik on…
Vt. ka Wikipedia artiklit: https://et.wikipedia.org/wiki/Üliõpilaskorporatsioon

Kes kuuluvad üliõpilaskorporatsiooni?

Üliõpilaskorporatsiooni kuuluvad ja sellega saavad liituda tudengid ja ülikoolide vilistlased. Korporatsioonid ei ole sooneutraalsed, mis tähendab, et on mees- ja naiskorporatsioonid. Lisaks korporatsioonidele on aga ka üliõpilasseltse, kuhu kuuluvad korraga nii naised kui mehed. Kes soovib üliõpilaskorporatsiooni või -seltsiga liituda, siis igaühele leidub midagi…

Kas korporatsioon on noorteorganisatsioon?

Jah ja ei. Üldjuhul liitutakse korporatsiooniga üliõpilasena, st pigem noores eas, aga kuna korpratsiooni liikmeks jäädakse kõigi eelduste kohaselt kuni surmani, siis hõlmab korporatsiooni liikmeskond kõiki vanusegruppe verinoortest kuni raukadeni. Seega ei saa korporatsiooniga liitudes eeldada, et satutakse ainult noorte seltskonda. Aga mida rohkem värskeid tudengeid igal aastal liitub, seda rohkem muidugi kaldub kaalukeel noorema vanusegrupi poole…

Mida korporatsioon oma liikmetele pakub?

Tänasel päeval, mil suhtlus inimeste vahel sageli on koondunud sotsiaalmeediasse ja Internetti, pakub korporatsioon võimalust leida uusi tutvusi ja sõpru „päris“ maailmast. Leiad uusi tutvusi, lood uusi sidemeid, tutvud inimestega nii oma erialalt kui teistest valdkondadest. Muuhulgas saad juurdepääsu kogu „akadeemilisele maastikule“ — korporatsioonid ja seltsid suhtlevad omavahel tihedalt ning toimub erinevaid põnevaid ning meeleolukaid ühisüritusi. Erinevaid üritusi toimub ka iga organisatsiooni siseselt: tavapärased igapäevategevusi puudutavad koosolekud, lõbusad õllelauad, erinevad spordi- ja kultuuriüritused — kuna me teeme seda asja ise ja enda jaoks, siis piirid kõigele toimuvale seamegi meie ainuüksi ja ise.

Miks korporatsiooniga peaks üldse liituma?

Absoluutselt ei pea. Aga võib — sest et miks mitte proovida, kas see on midagi Sinu jaoks? Korporatsioon võib sulle pakkuda ülikooliõpingute kõrvale meeldivat ajaviidet, võimalust oma aega sisustada erinevate huvitavate ning meeldivate tegevustega. Ühtlasi — keegi peab ju ka vanu traditsioone jätkama ja edasi viima ning miks mitte ei võiks Sina olla üks neist, kes seda teeb?
Kui saabud võõrasse linna ülikooli ning ei tunne siin kedagi ja otsid oma (uut) seltskonda, siis korporatsioon seda just pakub. Sama kehtib juba ülikooli lõpetanud meeste kohta — kui sooviksid oma muu töö- ja pereelu kõrvalt veidi meeldivas seltskonnas aega veeta, siis tule tee proovi. Lisaks tudengitele ootamegi endaga liituma ka juba ülikooliõpingud selja taha jätnud mehi, kes oma ühiskondlikku elu veidi elavdada soovivad. Praktika näitab, et peale ülikooliõpinguid võib isegi rohkem vaba aega käes olla, et osa sellest korbielule pühendada.

Kui palju võtab korporatsioon ära minu väärtuslikust vabast ajast?

Korpratsiooniga liitudes tuleb kindlasti, vähemasti alguses, organisatsiooni tegevusega tutvumisele ja sisseelamisele kulutada omajagu aega — sellest ei ole kuhugi pääsu… See aeg tuleb lihtsalt leida ja võtta. Ei ole ju mõtet organisatsiooniga liituda, kui tegevuses osaleda polegi plaani või selleks üldse aega.
Kui on vähegi huvi, siis astu meie rebaseks! Kui aga seejärel mingi aja pärast leiad, et huvi või aega ikka tegelikult ei ole, siis see on ka täiesti mõistetav. Selle jaoks rebaseaeg ongi, et selles selgusele jõuda! Mis põhiline — kui oled jõudnud otsusele, et korp! ei ole ikka sinu jaoks, siis ära venita ega veiderda, vaid anna oma otsusest teada ning läheme viisakalt ja sõpradena lahku…

Millise ülikooliga on korporatsioonid seotud?

Tänasel päeval võib vist(?) öelda, et kõik eesti akadeemilised organisatsioonid võtavad vastu liikmeid kõigist eesti ülikoolidest ja kõrgkoolidest. Ajalooliselt ei ole see alati nii olnud, aga see on juba pikem ja eraldiseisev ajalooline temaatika. Täna on asi üldjoontes nii: kui oled tudeng mõnes Eesti kõrgemas õppeasutuses (olgu see siis kas akadeemilist või rakenduslikku kõrgharidust pakkuv asutus), siis oled oodatud liituma ka korporatsiooni või seltsiga. Leia selleks ainult tahtmist ja aega!

Mis on korporatsioon Leola?

Korp! Leola on meestudengeid ühendav organisatsioon, mis on asutatud Tallinnas 1920. aastal. Korp! Leola tunnusvärvid on violett, kollane ja valge, mis sümboliseerivad vastavalt mõisteid truudus, tublidus ja ausus (lipukiri). Korp! Leola deviis on “Age quod agis“, mille tähendus on “tee mis teed (aga tee seda hästi)”. Korp! Leola alma mater on Tallinna Tehnikaülikool (ülikool mille juures korporatsioon on asutatud). Korp! Leola on üks kümnest Eesti Korporatsioonide Liitu kuuluvast meeskorporatsioonist ja üks ligi paarikümnest akadeemilisest organisatsioonist, kes Eestis ak! org! maastikul tegutsemas on.

Korp! Leola on kindlasti ka teadusele ja teadusliku maailmapildi kujundamisele suunatud organisatsioon. Olulisim on, et meie liikmed omandaksid ülikoolis oma valitud eriala, asuksid vastavas valdkonnas edukalt tööle jne. Selle toetamisele oleme me ennekõike orienteeritud.

Iga organisatsioon on veidi omanäoline, aga mingis osas ka sarnane. Selleks korraldamegi me, — st kõik erinevad organisatsioonid, — külalisõhtuid, et saaksid meiega tulla tutvuma ning seejärel teha kaalutletud valiku, millise organisatsiooniga liituda, või kas üldse liituda… Või siis käidki lihtsalt kõigil külalisõhtutel tasuta õlut joomas, ja seegi pole tegelikult üldse paha plaan.

Korp! Leolaga on oodatud liituma kõik eesti keelt kõnelevad ning eestimeelsed mehed (sa ei pea ennast selleks tingimata rahvuselt eestlasena identifitseerima).